Kärstna kooli vanemate klasside õpilased osalesid mai lõpus kolmepäevase looduslaagri tegevustes Läänemaal. Seekordne ettevõtmine oli juba neljas kolmepäevane looduslaager ja kokku üheksas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tarvastu Vallavalitsuse poolt rahastatud loodusalane õppereis. Eelnevatel aastatel toimusid looduslaagrid Hiiumaal, Saaremaal ja Ida- Virumaal ning algklasside õpilastele ühepäevased loodusretked Karula, Elistvere ja Ilumetsa looduskeskustes. Põnevust pakkusid ka Matsalu loodusfilmide festivalil nähtud loodusfilmid.
Käesoleva aasta väljasõiduks valisin Läänemaa, sest nimetatud piirkonna loodusobjektid oli meie laste jaoks veel avastamata. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on sobiv koostööpartner, sest ta rahastab praktiliselt kõik toimuvaga seotud kulutused: loodusprogrammide, ööbimise, toitlustamise, loovtööde materjali ja transpordikulud ning fotonäituse tarbed.
Nõva reis, nii nagu õpilased seda nimetavad, oli planeeritud ja projektki selle rahastamiseks kirjutatud juba eelmise aasta suvel ning kokkulepped läbiviijatega sõlmitud jaanuarikuus.
Reisipäeva hommik tõotas päikesepaistelist ja sooja ilma, mis meie väljasõiduks igati sobiv.
Esmalt ootas meid ees pikk sõit Kärstnast Läänemaale Nõvale. Nõva looduskeskuse töötajad võtsid meid vastu Suursoo kaitsealal. Siin, Suursoo kaitsealal, ühel päikesepaistelisel maikuu päeval kaks aastat tagasi, süttis ning põles maha umbes 800 hektarit metsa. Nähtud vaatepilt pani mõtlema iga inimese, milline jõud ja vägi on ühel tuletikul või töötavast mootorist väljalennanud sädemel. Praegu rajatakse läbi kahjustatud metsa matkarada.
Pärastlõuna veetsime matkarajal, tutvudes Läänemaa mitmesaja- aasta vanuste puude ja erinevate taimeliikidega. Matkajatel oli harukordne võimalus meetri kauguselt näha ja pildistada oma pesa juurest meid saatma tulnud isaluike.
Õhtul nautisime mere ääres päikeseloojangut ning külastasime vanimat puukirikut Nõval.
Ööbisime Nõva kooli spordihoones. Väikses armsas kahekorruselises puust mõisahoones õppis kevadel alla kolmekümne õpilase ning selle põhikooli lõpetas kevadel 8 õpilast.
Teisel päeval tutvusime Vormsi saarega. Sõit Rohukülast väikese praamiga „Reet“ Sviby sadamasse oli muljetavaldav. Matkajuhid saarel rääkisid meile Vormsi looduse omapärast, vaatlesime Rumpo
poolsaare kadastikke ja kaitse all olevaid tundrasamblikke. Vormsi on omapärase asustuse ja keelekasutusega saar. Suurem osa saare kohanimedest on rootsikeelsed, sest enne nõukogude aega elasid saarel enamasti rannarootslased. Praegugi kuulub märkimisväärne osa saarest rannarootslaste järeltulijatele. Enne saarelt lahkumist heitsime pilgu Vormsi kirikule ja surnuaiale, mis on omapärane ja ainulaadne rõngasristide poolest.
Meile pakkus huvi Hullos paiknev saare ainuke lasteaed- põhikool, kus sel õppeaastal teadmisi omandas 17 õpilast. Väike armas kahekorruseline maja.
Enne sadamasse sõitu jalutasime veel Saxby rannas ja 150-aastase Saxby tuletorni juures.
Tagasiteel ööbimiskohta pakkusid meile maitsva õhtusöögi Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokaõpilased koos oma õppekeskust tutvustava ekskursiooniga.
Reisiseltskond pani tähele, et Läänemaa rannikuäär on hõreda asustuse ja väikese liiklusega, kuid kõik teed, mida mööda me sõitsime, olid tolmuvabad.
Tuulisel jahedal õhtul tegime jalutuskäigu renoveeritaval promenaadil ja Haapsalu piiskopilinnuse varemetes.
Kolmas päev algas varajase väljasõiduga Haapsalusse tutvumaks Eesti Raudteemuuseumiga.
Päeva juhatas sisse muuseumi arendusjuht. Haapsalu raudteejaam rajati vene keisri pere vastuvõtmiseks, sest Haapsalu oli tuntud oma tervistava muda ja puhkamisvõimaluste poolest.
Jaamahoone originaalilähedus ja ainulaadsus on võlunud filmitegijaid läbi aegade.
Unikaalses, Eesti pikima kaetud platvormiga jaamahoones asubki nüüd muuseum, lisaks kuuluvad muuseumieksponaatide hulka erinevatest aegadest pärit veeremid- vagunid ja vedurid ning hulganisti raudtee tööga seotud esemeid: tööriistu, vormirõivaid, vanu sõidupileteid, kassaaparaate, kaarte, sõiduplaane, fotosid jm.
Edasi kulges teekond Penijõel asuvasse Matsalu looduskeskusesse. Esmalt tegime pika linnuvaatlusega matka ning seejärel tutvusime looduskeskuse põnevate väljapanekutega. Looduskeskuses oli rohkelt erinevaid väljapanekuid lindude elutegevuse tundmaõppimiseks, millega oli võimalik ise tutvuda ja oma loodusalaseid teadmisi kontrollida. Paljudele õpilastele pakkus huvi õpetlik väljapanek lindude rändest, teisel väljapanekul oli võimalik ära tunda linnulaulu jne. Programmi lõpetas Matsalu Rahvuspargi töötajate film sealsete metsaasukate tegemistest erinevatel aastaaegadel.
Kolm reisipäeva möödusid kiiresti ja tegusalt uusi teadmisi omandades ning koju tagasi jõudes oli vajalik kuuldu- nähtu põhjal kokku kirjutada ajaleheartikkel. Looduslaagri tegevustega saab tutvuda fotodel.
Projektipõhine tegevus meie koolis toetab riikliku õppekava täitmist, avardab õpilaste silmaringi ja annab teadmisi meie Eestimaa põnevatest loodusobjektidest.
Üldisemas mõttes loodushariduse eesmärk on aidata õpilastel mõista looduses toimuvat, et lastel tekiks hooliv ja hoidev suhtumine neid ümbritsevasse. Side loodusega saab tekkida vaid siis, kui me oleme looduse keskel.
Irma Tooming
õpetaja, projektijuht
