Pidasime oma kooli 243.sünnipäeva Emajõe Suursoos looduskeskuses. 28.septembri ilm oli küll vihmane ja tuuline, kuid see ei rikkunud head tuju kellelgi.
Väiksemate rühm läks Emajõele parvetama, suuremad aga matkarajale. Kõndisime päris palju ja kellel polnud kummikuid, said jalad päris märjaks. Matkarajal kõneles giid palju huvitavat loodusest. Nägime kopratammi ja saime teada, et koprad võivadki soole alguse panna. Veel saime teada, mida on teinud tulvavesi Emajõel ja mis juhtub siis, kui kaldaäärsed puud maha võtta. Giid rääkis veel älvest ja laukast ning erinevatest sootüüpidest. Älves on pealt kinnine vesine lohk, aga laugas on kõigile nähtav veesilm. Soo- ja rabavesi on väga puhas, seda võib ka juua.
Pärast matka saime uudistada Emajõe Suursoo looduskeskust, kus kunagi asus kõrts ja enne seda linnus. Majas oli klaaspõrand, mille peale algul ei julgenudki astuda, sest kartus oli läbi klaasi kukkuda. Klaasi all oli ajalugu- inimeste luud, üks kahurikuul ja kõrtsi aegadest potikillud. Pärast maitsvat lõunasööki ja sünnipäevatorti vaatasime ka loodusfilmi Emajõe Suursoost, kus anti kogu kaitseala kohta ülevaade. Igaüks sai oma teadmisi näidata töölehtede täitmisel.
Kõige põnevam aga ootas ees- parvesõit. Sõitsime ümber saare ja isegi väikesed lained olid. Alguses olime kajutis, aga uudishimu ajas meid varsti välja, mis sest, et oli küllaltki tuuline ja vihmane. Kõik, kes tahtsid, said parve juhtida, mõnel tuli kohe hästi välja, aga mõni tahtis kangesti kaldasse sõita. Meie tee oli umbes viis kilomeetrit, kui jõudsime sadamasse, kus buss meid ootas. Jõudsime tagasi maja juurde, ühinesime teise rühmaga ja algaski sõit kodu poole. See oli väga põnev ja muljetavaldav reis.
Täname meie retke rahastamise eest SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Tarvastu Vallavalitsust.
Sanna- Leenu Veli
6.klassi õpilane
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar