Põnevaid kohti avastamas

Selle aasta kevadel oli Kärstna kooli lastel võimalus osaleda kolmes loodushariduslikus projektis: 3-päevases looduslaagris Lahemaa Rahvuspargis, retkel Tallinna loomaaeda ja avastada Kihnu saare võlusid.

Lahemaa Rahvuspark on Eesti vanimaid ja suurimaid rahvusparke, mis tähistas mai lõpus oma 40. sünnipäeva. Rahvuspark sai loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ning tutvustamiseks. Lahemaa sai oma nime sellest, et see maa- ala on suur ja poolsaarte vahel on palju lahtesid, seega lahtede vaheline maa.

Meie laager algas 24. mail sõiduga Kundasse, kus esmalt külastasime Kunda Tsemendimuuseumi. Saime teada, et esimene tsemendivabrik Kundas avati 1870.a. ja praegune, töötav tehas AS Nordic Tsement on juba neljas tsemendivabrik, mis ehitatud eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Tutvunud muuseumiga ning tsemenditootmise ajaloo ja tähtsamate meestega, kes tsemenditootmise hea käekäigu eest seisnud, jätkasime päeva praeguses tsemenditehases AS Nordic Tsemendis ja tutvusime tsemendivalmistamise tehnoloogiaga. Tänapäeva tööprotsesse jälgitakse ja juhitakse arvutitest. Kunda tsemendi leiutaja oli mõisnik John Girard de Soucanton, kes oma mõisa aiast avastas, et tavalised mutimullahunnikud olid teistsugused. Katsete tulemusena selgus, et mõisa ümbrus oli kaetud lubjaga. Tema oligi tsemenditootmise rajaja Eestis. Esimesed tsemenditehased talvel ei töötanud, vaid varakevadest hilissügiseni. Pärastlõunal jõudsime ööbimispaika Ojaäärse loodusmajja, mis asus kahe kilomeetri kaugusel Palmse mõisast kauni metsa sees. Siin ootasid meid ees juba matkajuhid ja suundusime metsaretkele. Retkel õppisime tundma ravimtaimi ja nende kasutamist ning meile ohtlikke ehk mürgiseid taimi. Päev oli muljeterohke. Pärast matka sõime õhtust ja arutasime päevasündmused läbi ning tegime märkmeid oma töö jaoks.

Teise päeva hommikupoolikul tegime ringkäigu Alexander von Pahleni perekonnale kuulunud Palmse mõisas ja selle imeilusa loodusega ümbruskonnas. Palmse mõisapark ja talveaed on kaunis pärl Virumaal. Talveaias võib näha erinevaid eksootilisi taimi, näiteks banaanipuud. Söönud maitsva lõuna Palmse kõrtsis, suundusime Oandu looduskeskusesse. Jätkasime Oandu loodusmajas programmiga „Loomade tegutsemisjälgi looduses“ ning metsatüüpidest ja pinnamoe kujunemisest, vaigu kogumisest ja kasutamisest. Puuaidas tutvustati erinevaid puude liike ja soovijatel oli võimalus proovida kahemehesaega puid saagida. Õhtul jalutasime Käsmu mererannas ja tutvusime Käsmu meremuuseumi väljapanekutega.. Meremuuseum asub vanas piirivalve kordonis ning uudistasime eravalduses oleva rikkaliku mereasjandusega seotud esemete koguga. Saime teada, et Käsmu meremehed teenisid raha üle mere salasoola veoga ja sellest saadud raha eest oli võimalik endale uusi laevu ehitada ja seadmeid osta. Käsmus asus kunagi ka merekool, mis tegutses aastatel 1884- 1932 ning kooli lõpetanuid oli pooleteise tuhande ringis.

Kolmas päev algas põneva mererannaprogrammiga Oandus, kus matkajuht näitas ja rääkis meile vetikatest, vees elutsevatest elusorganismidest ning karpidest. Uurisime erinevaid rannakarpe. Pärastlõunal külastasime Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi. Looduskoolis vaatlesime läbi mikroskoobi puulehti, lilleõisi. Meile tutvustati maailmas kasvavate erinevate puude käbisid. Imetlusväärne oli California seedermänni 60 sentimeetri pikkune käbi. Metsamuuseum kajastab metsa ja puiduga seonduvaid tegevusi, erinevaid väljapanekuid jm. Metsamuuseumis jätkub asjalikke tegevusi terveks päevaks. Matkajuhi saatel tutvusime ka Sagadi mõisahoonega, kus mõned aastad tagasi vändati filmi „Tuulepealne maa“. Nägime põnevaid loomade sarvi ning unikaalset sarvedest valmistatud mööblikomplekti. Õhtuks jõudsime rahulolevatena ja täis uusi elamusi ning teadmisi, koju. Kodus koostasime kuuldu- nähtu põhjal ajaleheartikli ja andsime välja fotonäituse.

Meie kooli algklasside õpilased käisid loodusretkel Tallinna loomaaias. Põnevust pakkus kevadine loomaaed palju. Uudiseks oli väga kaunilt kujundatud ja liigirikas taimestik, lillepeenrad ja kõnniteeääred. Elamusi pakkusid erinevad loomad, kellele kuuekümneaastane krokodill, kellele kirevavärvilised kalad või elevandid, jõehobu või lõbusalt askeldavad ahvid. Tagasiteel külastasime Tallinna lennujaama. Meil oli hea võimalus läbida turvakontroll ja käia ära lennuväljal, uudistada ühte väiksemat 100- kohalist reisilennukit nii väljastpoolt kui ka istuda mõnusalt reisijatoolil ja proovida mängida pilooti. Vahva oli, juttu väsitavast ent põnevast päevast jätkus veel järgmisel päeval joonistusvõistlusekski.



Seal väikesel Balti merel

üks väikene Kihnu saar.

Mu igatsus ta järel,

mil ükskord sinna saan…



Nii ütleb laulusalm ja möödunud suve loodustegevused lõpetas vanemate klasside õpilaste reis seni meie laste jaoks veel avastamata Kihnu saarele. Päev algas sõiduga Pärnusse ning sealt kahe ja poole tunnine laevasõit Kihnu saarele. 8. klassi õpilane Veroonika Joosep kirjutab järgmist: Kõige erilisem Kihnu puhul on see, et ta on saar, kus on ilusad ja romantilised rannad ja väga eriline ning saarele omane taimestik. Väga omapärane on kogu saare loodus. Põnev oli vaadata mererannas päikeseloojangut. See oli tõeliselt imeline. Kihnu inimesed on väga erilised: rõõmsad ja kui kõndida mööda saart ja vaadata ringi, on kohe tunda, et see paik on puutumata tänapäevasest stressist ja närvilisusest. Kõige põnevam on selle saare kultuur. Väga põnev on kihnu keel, millest on raske aru saada ka kõige parema tahtmise juures. Kõik Kihnu saare naised kannavad rahvusmustrilisi seelikuid ehk körte. Neid körte on õigel kihnu naisel mitu: igapäevane töölkäimise kört, leinakört, pidulik kört ja veel mitu erinevateks tegemisteks. Iga naine valmistab kördi endale ise. Mõnel naisel oli neid isegi mitmeid kümneid. Silma jäid Kihnu saarele omased liikumisvahendid- külgkorviga nõukogudeaegsed mootorrattad, mõnel neist korvi asemel puust kast- korv. Sellisega oleks väga tore mööda saart ringi vurada. See väike reis oli asjalik, looduse omapära ja kultuuri tutvustav.

Meie põnevad loodusreisid aitavad tundma õppida väikese kodumaa looduse eripära ja mõista paremini seda, mida targad õpikute koostajad on kaante vahele pannud. Neid põnevaid kohti ja unustamatuid hetki on võimatu sõnadesse panna, sest seda kõike peab ise nägema, oma käega katsuma, ninaga nuusutama, ühesõnaga tunnetama loodust enda ümber ja olema temaga sinasõber.
Meie tegevusi rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja selle kevade loodusõppe tarbeks kulus peaaegu viis tuhat eurot.   Pilte vaata siit.


Irma Tooming

õpetaja- projektijuht